Õppimine koos pidevalt muutuvas maailmas.
Teadmised ei ela ainult dokumentides, andmebaasides või masinates. Need elavad inimestes, praktikas, lugudes, küsimustes ja meievahelistes seostes.
KopKeni rahvusvaheline väljaanne — Avatud manifest — v1.3. Rahvusvahelised väljaanded säilitavad heakskiidetud manifesti mõttekäigu ja tooni, selle asemel et nõuda sõnasõnalist vastavust.
Maailm liigub edasi.
KopKen on avatud mittetulundusühing, mis ühendab inimesi teadmiste abil kiiresti muutuvas maailmas. Me arendame ja katsetame ideid praktikas ning jagame õpitut.
Maailm muutub. See on alati muutunud. Tänapäeval võime seda liikumist tugevamalt tunda kui kunagi varem. Tehnoloogia areneb märkimisväärselt kiiresti. Tehisintellekt muudab seda, kuidas me otsime, kirjutame, töötame, õpime, otsustame ja loome. See, mis täna tundub ilmselge, võib homme jälle teistsugune välja näha.
Ennekõike teeb see meid uudishimulikuks.
Kuid kiirus muudab head küsimused olulisemaks, mitte vähem oluliseks. Mida me tegelikult teame? Mida me ainult arvame end teadvat? Mida me saame usaldada? Millist teadmist me tahame säilitada? Millest saame julgelt lahti lasta? Mida peaksime taasavastama? Ja milliseid uusi teadmisi saame koos luua?
Mitte minevikku naasmiseks, vaid kindlama jalaga edasi liikumiseks. Uudishimust asetame vana tarkuse, teaduse, käsitööoskused ja inimkogemuse uute võimaluste kõrvale ning uurime, mis võib tekkida.
Inimesed õpivad koos.
Inimühiskondade üks tugevus on meie võime teadmisi koos ja põlvkondadeüleselt koguda. Me teeme koostööd, suhtleme, jutustame lugusid, jagame kogemusi ja anname edasi seda, mida oleme õppinud.
See tähendab, et keegi ei pea iga kord nullist alustama. Seda, mida üks inimene avastab, saab teine õppida, parandada, vaidlustada ja edasi anda. Teadmised saavad liikuda naabruskondade, ametite, koolide, ühenduste, ettevõtete, teaduste ja kultuuride vahel.
See on KopKeni põhimõtteline lähtepunkt: teadmised ei ole midagi, mida hoitakse ainult ühe pea sees. Teadmised kasvavad ka inimeste vahel — kohtudes, küsimusi esitades, selgitades, proovides, eriarvamusele jäädes ja uuesti alustades.
Inimeste teadmised ja tehnoloogia kuuluvad samasse vestlusse.
KopKeni jaoks ei ole inimeste teadmised ja tehnoloogia vastasleerid. Tahame uurida, kuidas need saavad üksteist tugevdada.
Tehnoloogia abil saab muuta teadmised kättesaadavamaks, paljastada seoseid, aidata inimestel luua ja avada võimalusi, mis tundusid eile kättesaamatud. Samal ajal muudab tehnoloogia seda, kuidas teadmisi luuakse, levitatakse ja usaldatakse. See väärib nii uudishimu kui ka tähelepanu.
Kuidas saame uusi võimalusi kasutada ilma väärtuslikke teadmisi vaikselt kaotamata? Kuidas õpivad lapsed ja noored maailmas, kus vastused tunduvad koheselt kättesaadavad olevat? Kuidas organisatsioonid kogemusi elus hoiavad? Kuidas saab progress aidata inimesi ühendada? Ja mida on vaja, et kõik saaksid jätkuvalt osaleda?
Kõigist ei pea saama tehnoloogiaspetsialiste. Kõigil peaks olema võimalik ka edaspidi kaasa lüüa.
Teadmised elavad.
Teadmisi ei leidu ainult raamatutes, andmebaasides, protseduurides või arvutites. Need on ka kätes. Kogemustes. Lugudes. Vigadest saadud õppetundides, mida pole vaja korrata. Õpetajas, kes märkab, kui õpilane aru ei saa. Käsitöölises, kes kuuleb, et masin kõlab teistmoodi. Ühingus, kus keegi mäletab veel, miks mingi traditsioon eksisteerib. Vanavanemas, kes teab, kuidas teha midagi, mida kunagi kirja ei pandud. Teadlases, kes seob vana teooria uue avastusega.
Teadmised elavad siis, kui inimesed nendega töötavad, neist räägivad, neid vaidlustavad, selgitavad, praktiseerivad ja edasi annavad.
Seepärast toob KopKen inimesed omavahel vestlema. Just siis, kui infot on üha rohkem, muutub inimestevaheline mõttevahetus väärtuslikumaks.
Avatud inimestele. Kriitiline väidete suhtes.
KopKen soovib olla avatud erinevatele kogemustele, valdkondadele ja ideedele. Iga osaleja väärib austust ning võib esitada väärtusliku küsimuse, jagada kogemust või juhtida tähelepanu millelegi, mis on meil märkamata jäänud. See ei tähenda, et iga faktiväide on võrdselt hästi põhjendatud.
Me eristame faktiväiteid, tõlgendusi, kogemusi ja väärtusi. Me ei käsitle neid omavahel asendatavatena. Selle asemel küsime, millised allikad, argumendid või testimisvormid sobivad küsimuse ja selle kontekstiga.
Filosoofia aitab meil küsimusi teravdada. Teadus aitab meil väiteid süstemaatiliselt testida. Käsitööteadmised ja praktiline kogemus võivad näidata, mis toimub konkreetses kontekstis, kus teooria jääb puudulikuks ning milliseid uusi küsimusi või edasisi uuringuid on vaja.
Oleme valmis oma veendumusi muutma, kui uued teadmised selleks põhjust annavad. Nii püüame selgemini eristada seda, mida teame, mida oletame, mida väärtustame ja mida peame veel uurima.
Mõtlemisest tegutsemiseni.
KopKen kasvas välja eri distsipliinide uurimistööst, filosoofilistest küsimustest, paradoksidest, mudelitest ja mõtteviisidest. Vanad küsimused võivad muutuda üllatavalt aktuaalseks. Uued nähtused võivad sundida meid vanu kindlaid tõdesid uuesti vaatama.
Kuid teooria ei ole meie lõppeesmärk.
Ideed muutuvad tugevamaks ja kasulikumaks, kui teised inimesed neid kritiseerivad, täiustavad, rakendavad või vaatavad neid hoopis teistmoodi. Seepärast tahame järgmise sammu astuda koos, kus iganes võimalik: uudishimulike inimeste, ühenduste, koolide, teadlaste, teadmiskeskuste, ettevõtete, avaliku sektori asutuste ja kohalike rühmitustega.
Lapsed ja noored ei ole pelgalt sihtrühm või osalejad. Nende küsimused, kogemused ja ideed saavad ise aidata uurimistööd ja katseid kujundada.
Mõned ideed võivad areneda meetoditeks; teised katseteks, õppematerjalideks, kohalikeks projektideks või uuteks koostööprojektideks. Mõned võivad jääda lihtsalt heaks küsimuseks, mis paneb inimesi mõtlema. Ka sellel on väärtus.
ArtiProof – meetod organisatsioonide sees teadmiste nähtavaks, testitavaks ja ülekantavaks muutmiseks – on üks näide sellest, mis sellisest mõtteviisist välja kasvada võib. Teised algatused võivad keskenduda lastele, ühendustele, teadmiste edasiandmisele, kohalikule koostööle või avalikele katsetele. Kõik ei pea ühte mudelisse mahtuma. Erinevad töösuunad võivad eksisteerida iseseisvalt ja üksteist tugevdada.
Avatud ühing.
KopKen ei taha olla organisatsioon, mis kõigepealt kõik välja mõtleb ja alles siis maailmale ütleb, kuidas asjad on. Meie valime vastupidise.
Me tahame ideid avada, kutsuda inimesi üles leidma lünki ja asetama nende kõrvale oma kogemusi. Me tahame teha väikeseid katseid, ehitada edasi sellele, mis töötab, ning jagada avatult ja ausalt seda, mis ei tööta — ja mida me sellest õpime. Me tahame ühendada inimesi, kes muidu võib-olla kunagi ei kohtuks.
Filosoof saab õppida programmeerijalt. Teadlane käsitööliselt. Ettevõte ühingult. Täiskasvanu lapselt. Laps kelleltki, kellel on poole sajandi pikkune kogemus.
Teadmised ei pea alati ülevalt alla liikuma.
Sa ei pea vastama kindlale profiilile. Me otsime uudishimu, kogemusi, küsimusi, kriitikat ja ideid. Sa ei pea olema ekspert, et midagi väärtuslikku panustada. Ja kui sa oled ekspert, ei pea sa meiega nõustuma.
Meie jaoks käib avatus käsikäes austuse, läbipaistvuse ja valmisolekuga lasta oma väiteid kontrollida. Keegi ei saa üksi määrata vestluse kulgu.
KopKen soovib olla avatud ühendus, kus erinevad põlvkonnad, distsipliinid, taustad ja organisatsioonid saavad üksteist leida. Mitte et kõik mõtleksid ühtemoodi, vaid et saaksime koos paremini mõelda.
Kohalik, kui võimalik. Ühendatud seal, kus see aitab.
Paljud suured küsimused muutuvad tõeliselt huvitavaks alles siis, kui neid käsitleda väiksemas mastaabis: klassis, ühingus, naabruskonnas, töökohal või lihtsalt laua taga.
Seepärast ei taha me ainult ideid avaldada. Me tahame ka luua ruumi kohalikele algatustele ja katsetustele. Inimesed ei pea ootama suure programmi tekkimist. Hea idee saab alustada väikeselt, seda saab testida ja seejärel jagada, et teised saaksid seda edasi arendada.
Sel viisil saab kohalik kogemus panustada jagatud teadmistesse. Ja idee, mis saab alguse ühest kohast, võib kusagil mujal võtta hoopis teistsuguse vormi.
Ka KopKen õpib pidevalt.
KopKen valib teadlikult jätkuva õppimise.
Me ei pea täna täpselt teadma, milline näeb kõik välja viie aasta pärast. Mõned ideed tugevnevad. Teised muutuvad või kaovad. Tekivad projektid, mille peale me pole veel mõelnud.
See ei ole suuna puudumine. See on osa meie suunast.
Kiiresti muutuvas maailmas tundub meile üks suhtumine eriti väärtuslik: olla piisavalt uudishimulik, et avastada uusi asju, piisavalt kriitiline, et mitte kõike kohe uskuda, ja piisavalt inimlik, et üksteisega teadmisi jagada.
Me ei otsi ühte lõplikku vastust. Me otsime paremaid küsimusi ja vastuseid, mida saame testida, täiustada ja muuta. Ideid, mida tasub proovida, ja viise, kuidas teadmisi elus hoida.
Meie valik.
Mida me tahame säilitada? Mida me peaksime õppima? Mida me saame taasavastada? Ja mida me saame koos luua?
Me valime teadmiste elushoidmise: esitades küsimusi, testides väiteid, jagades kogemusi ja rakendades ideid praktikas. Oleme avatud uutele teadmistele, kriitilised väidete suhtes ja valmis tuginema sellele, mida inimesed teavad ja oskavad teha.
Teadmised elavad inimeste vahel. Sealt algabki KopKen.
Esita küsimus. Või pool mõtet.
KopKen ootab inimesi, kes soovivad meiega mõelda, katsetada, õpetada, luua, uurida, küsimusi esitada või midagi jagada.